Friday, February 25, 2011

Stsenaariumi koolitused vol. 2

Siin mõned fotod stsenaariumi koolitustel osalejatest. Koolituse lõpus toimub grupitöö vormis ajurünnak. Nendest on tulnud väga palju häid ideid - julgustan veel kord kõiki oma koolitustel tekkinud ideid ka netti stsenaariumi lehele riputama!

Jõhvi

Jõhvi

Tartu

Tartu

Tabivere

Rakvere

Meie facebooki lehel on fotosid veel. Seal on ka mõni koolitunu saatnud toredaid kiidusõnu. Ju siis meie koolitused on läinud täppi. :)

Stsenaariumi koolitused jätkavad. Paar tükki on veel tulemas - Harjumaal ja Hiiumaal. Registreeri end enne kui kohad on otsas! Registreerima ei pea ainult enda maakonda - meil on isegi mõni huviline käinud mitmel koolitusel erinevates maakondades. Harjumaa ja Hiiumaa koolituste eestvedaja on Margit Keerdo, nii et tasub tulla ka teist korda. Uue inimese suust kuuleb jälle midagi teistmoodi ja huvitavat!

Wednesday, February 23, 2011

Abimaterjale stsenaristidele

Ahoi tõsised stsenaristikahuvilised!

Mõtlesin, et jagaks teiega materjale, mis aitavad natuke mõningaid stsenaariumi kirjutamise tavasid selgemaks teha.

Esiteks, natuke termineid. Eesti filmitööstuses kasutatakse traditsiooniliselt suures osas ingliskeelset terminoloogiat. Kui tahate pakkuda välja eestikeelseid tõlkeid, palun! :)

Juhtlause (Logline): vastab ühe-kahe-kolme lausega küsimusele: millest film räägib? Peaks olema võimalikult tabav ja kaasakiskuv, sest see on lause, mis tekitab lugejas/produtsendis/rahastajas huvi Sinu stsenaariumi vastu.

Sünopsis: filmi tegelaste ja tegevuse lühikirjeldus. Mida lühem ja tabavam, seda parem. Maksimum pikkus on üks lehekülg. Sünopsise lõpus võib jätta filmi lõpu rääkimata, et jällegi huvi üleval hoida. Stsenaariumi puhul on sünopsis see, millega lugu produtsendile/rahastajale müüma minnakse. Kui film on valmis, siis saadetakse sünopsis festivalidele ja müügiagentidele, et neis tekitada huvi filmi ostmise ja näitamise vastu.

Treatment: järgmine samm peale sünopsist. Treatment'is on kogu filmi tegevus lahti kirjutatud, aga ilma dialoogita. See on tavaliselt 10-15 lehekülge ja selles räägitakse juba kogu lugu ära.

Stsenaarium: filmi tekst. Jagatud stseenidesse, kirjutatud koos dialoogiga.

Rezhiistsenaarium: filmi tekst, millele on lisatud kaamera juhised, kaadrisuurused, jne. See on tekst, mille järgi hakatakse filmi tegema. Selle koostab rezhissöör koostöös stsenaristi, operaatori, produtsendi, ja teiste asjaosalistega.

Paljud ehk ei teagi, aga kui google'isse panna mõne tuntud filmi pealkiri ja sõna "script" siis leiab internetis enamus filmide stsenaariume. Neid on hea lugeda ja võrrelda sellega, mida näete ekraanil. Neis on ka näha milline peaks stsenaariumi kirjutamise ülesehitus olema.

Palusin rezhissöör Ilmar Raagil ja produtsent Riina Sildosel laenata meile nende filmi KLASS sünopsist ja stsenaariumit, et saaksite näha milline üks Eesti filmi tekst välja näeb. Pidage aga meeles, et Klassi filmis kasutati väga palju ka improvisatsiooni - nagu paljudes filmides - mis tähendab, et see mis on ekraanil ei pruugi vastata üks-ühele sellele, mis on kirjas stsenaariumis.

Klassi filmi sünopsis
Klassi filmi stsenaarium

Stsenaariume kirjutatakse tavaliselt eriprogrammidega. Kaks enimkasutatavat programmi on FinalDraft ja Movie Magic Screenwriter. Üks hea, tasuta variant on ka Celtx.

Ja nüüd küsimus laiale ringile - kuigi need ei tundu eriti inimestes vastamishuvi tekitavat...:) Mis võiks olla meie Filmitalgute filmi logline??

Friday, February 18, 2011

Kuressaare stsenaariumi koolituse video


Rezhissöör Ilmar Raag seletab miks stsenaariumi kolmanda vaatuse algus on filmide kõige raskem koht.

Ilmar sai ainult ühel koolitusel osaleda, sest pidi põrutama edasi Pariisi, kus ta teeb ettevalmistusi oma järgmise filmi jaoks (mida filmitakse sel kevadel.) Aga ta lubas anda endast parima, et filmivõtete ajaks tagasi meie kampa jõuda!

Haapsalu stsenaariumi koolituse video


Rezhissöör Rasmus Merivoo arutab lühifilmi publikuga.

Filmitalgute raadioklipid

Filmitalgude reklaamid kõlavad nüüd raadiotes üle Eesti.

Siin on kaks klippi:

Tulge stsenaariumi kirjutama!



Sind otsitakse!


Kuidas meeldivad? Mida teie raadios meie kohta ütleksite?

Wednesday, February 16, 2011

Tarkuseterad stsenaariumi koolitustelt!

Rasmus Merivoo seletas ühes koolituses lahti filmimontaazhi põhitõdesid, tuues näiteks Kuleshovi effekti. Lev Kuleshov oli Vene filmitegija kes filmis ühte neutraalse näoga näitlejat. Ta monteeris selle ühe ja sama näitleja näo kokku erinevate stseenidega – beebi, matused, supikauss. Kuigi näitleja nägu ise ei muutunud, tundsid vaatajad tema ilmes ära igal korral erinevat emotsiooni – rõõmu, kurbust, nälga – ja imestasid kust küll Kuleshov nii hea näitleja oli saanud. See lugu näitab montaazhi võimu ja potentsiaali.

Peep Pedmanson’ile meeldib tuua näiteks lugu Tšehhovist, kes on öelnud, et kui esimeses vaatuses on püss seinal, teeb see kolmandas vaatuses pauku. Aga stsenaariumis on see vastupidi – tuleb meeles pidada, et kui tahad kolmandas vaatuses pauku, peab püss olema esimeses seinal.

Paljud on öelnud, et meie pakutud stsenaariumi struktuuri ei jälgi nende lemmikrezhissöörid, näiteks Quentin Tarantino. Mikk Rand rääkis loo sellest, kuidas Tarantino filmi tegemist õppis: Ta töötas videolaenutuses. Seal vaatas ta nii palju filme, et õppis stsenaariumi struktuuri põhitõed pähe (just nii, nagu meie nendest oleme rääkinud.) Siis kirjutas ta täpselt seda struktuuri jälgides oma esimese stsenaariumi valmis. Läks sellega siis produtsendi ukse taha, käed värisesid, ja viimasel minutil ta pillas kõik lehed maha. Korjas need kiiresti suvalises järjekorras kokku ja andis produtsendile. Too muidugi leidis, et film oli geniaalne. See lugu näitab kahte asja – esiteks, et ka omapärase ajakulgega filmi stsenaarium jälgib tegelikult seda struktuuri ja teiseks, tuleb teada reegleid, et osata neid murda.

Sealjuures jällegi üks hea lugu Peep Pedmansoni suust: Tarkovski’lt küsiti, kas ta arvab, et Prantsuse kino uue laine rezhissöör Jean-Luc Goddard teab filmitegemise reegleid. Tarkovsky vastas, et vaadates kuidas Goddard igat kui viimast reeglit järjepidevalt murrab, on ilmselge, et ta teab neid väga hästi.

Aga mida tarka, huvitavat, uut olete teie stsenaariumi koolitustelt kõrva taha pannud? Väga tahaks kuulda mis teile jäädavalt meelde jäi! :)

Stsenaariumi koolitused

Kuressaare - stsenarist Aina Järvine

Kuressaare - rezhissöör Ilmar Raag


Paide - rezhissöör Rasmus Merivoo

Otepää koolitus

Siiani on Filmitalgute raames toimunud erinevates maakondades stsenaariumi koolitused. Siin on mõned meeleolukad fotod.

Koolituste eestvedajateks on olnud stsenaristid Aina Järvine ja Peep Pedmanson, rezhissöörid Rasmus Merivoo ja Ilmar Raag. Stsenaariumi koolitused jätkuvad ja kohti on - aga kiirustage, sest maksimaalne osalejate arv on 50. Koolituste ja registreerimise info leiab SIIT.

Täna Võrus

Tõesti-tõesti koolitusele kohale jõudsime nüüdseks juba traditsioonilise hilinemisega, üllatuseks tervitas meid seekord sootuks elukogenum seltskond. Ja meil on hea meel. Kõik on oodatud - noored huvilised võtke oma vanaemad kaasa ja vanaemad oma lapsed-lapselapsed!
Õues on päris külm, tulge tuppa koolitusele!

Thursday, February 10, 2011

Tere tulemast Filmitalgute blogisse!

Ahoi filmitalgulised!

Ja tere tulemast Filmitalgute blogisse! Siia tuleb jooksvalt infot meie tegemiste kohta - koolitustest, tegevustest, jne. Pluss fotosid ja videosid koolitustelt ja muudelt üritustelt. Siin saate ka küsida igasugu korralduslikke küsimusi, teha soovitusi, anda nõu. Kommenteerige aga! See on ju meie kõigi koostöö!

Head talgutamist!
Talguline Lili