Wednesday, November 16, 2011

Son of A Gun! ja Hendriku arvamus

Arvustus 1:

Son of a Gun!

Eesti oma järel-apokalüpsile suunduv film, mis ehitatud maast-madalast peaaegu, et meie enda rahva fantaasiatest. Nagu enamustele, ei tundunud minulegi see film kõige ahvatlevam, kuid tuleb tunnistada, et kinosaalist lahkudes olin pigem positiivselt meelestatud, kui langenud järjekordse pettumuse ohvriks. Ilmselgelt võib selle Eesti "suurtüki" kohta öelda, et pool saavad aru, teised aga kratsivad pead, kuid hea ajuvaba nali peaks kõigile kerge muige suunurkadesse tooma. Nüüd on on vähemalt Eestis olemas korralik 'roadmovie', millele kivispeaga kaasa itsitada.
.....
Loe edasi SIIT!Link

Arvustus 2:

Tere

Käisin vaatamas seda filmi.

Kahju, et film oli sellisele ajale juhtunud, et jalgpalli eufooria esilinastuse vaatajaskonna ära röövis.

Tuleb tõdeda, et film oli minu arvates halb. Peategelased mulle ei meeldinud, eriti see punn-silm. Brenda aga seevastu oli oma orgaanika poolest tumm-stseenides vägagi ilus ja nauditav. Brenda nägi väga ilus välja ka. Ühtlasi oli teine peategelane, see suurem poiss, väga hea näitleja. Tema on minu arvates hästi naturaalne ja sobib filmi linale, tema jutt kannab mõtet, hea ja lihtne on jälgida. Ta ei näitle, väga.

Muidu –kui tohib- oli film hästi tehtud. Muusika mängis ilusti stseenile kaasa ja andis filmiliku tunde, samuti kaamera- ja montaažitöö olid professionaalselt tehtud. Välja arvatud muidugi mõned kohad, näiteks kui kuskil lõpupoole näitab suurt plaani Brenda näost, siis seal oli kaamera fookusest väljas. See oli vast valgusest tingitud. Ja muud taolised kohad.

Aga ikkagi... parem Brenda oleks olnud Sirly. Ta on Särtsakam, vanemad tunduvad, et on rikkamad ja ta on naturaalne oma kõnelt. Ta oleks Palju parem Brenda olnud!

Minu arvamus.

Hendrik S.

Tuesday, November 15, 2011

Kuidas kirjutada filmikriitikat?

1. Mida pidada silmas, arvustades filmi?

Hea filmiarvustus kannab endas eelkõige arvustaja arvamust ning kas tekitab huvi filmi vastu või annab mõista, millised olid filmi puudused ja mis oleks võinud olla teisiti.

Selleks, et kirjutada huvitavat arvustust, tasuks filmi vaadata kaks korda. Teisel korral tasub teha ka märkmeid, et detailid ei ununeks.

Eelkõige peaks olema teada, millise publiku jaoks arvustust kirjutatakse. Sellest sõltub arvustuse keel ja stiil – noored armastavad lühemat teksti ja teravamaid võtteid, täiskasvanud on võimelised lugema ka pikemat ja põhjalikumat mõttevoolu ning keerulisemat sõnakasutust.

Lisaks oma arvamuse edasi andmisele tuleks jälgida, et lugejale ei suruta midagi peale. Arvamuse tagamaad tuleks ära selgitada, et lugeja saaks otsustada, kas ta nõustub sellega või mitte.

Arvustus ei ole sisu ümberjutustus ja ei tohiks reeta filmi lõppu või muid põnevaid detaile/üllatusmomente.

Heaks stilistiliseks võtteks on võrdlusmomendi välja toomine ehk kirjeldus sellest, millised assotsiatsioonid arvustajal filmi vaadates tekivad.

Hea filmikriitika on tavakriitikast erinev just seetõttu, et heas arvustuses tuuakse välja kontekstiga (aeg ja ruum) sobivad paralleelid, sihtgrupid ja kriitiku enda maailmanägemus.

2. Mida arvustada filmi juures?

Detaile, mida jälgida, on mitmeid: kirjutada võib näitlejatest (kuidas keegi ühes või teises rollis hakkama sai), filmi struktuurist ja ülesehitusest, valguskujundusest, muusikast jpm. Näitlejatele lisaks tuleks iseloomustada ka peategelaste arengut läbi filmi. „Armastan“ ja „vihkan“ ei ole piisav kirjeldus – tuleks proovida ka põhjendada, miks mõni tegelane mõjus usutavalt ja miks mõni ei meeldinud. Alati annavad värvi juurde ka kirjeldused olukordadest, mille põhjal Sinu kui arvustaja arvamus sellest tegelasest kujunes.

3. Loe lisaks:

http://www.spiritofbaraka.com/how-write-a-movie-review

http://www.essortment.com/write-good-film-review-34563.html

http://www.angelfire.com/journal2/englishresource/filmreview.html

http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/filmikriitika-eestis-subjektiivne-sopruskondlik-ajalootu.d?id=27672775


Tuesday, October 11, 2011

Tagasiside treilerikonkursi tööde kohta

Treilerite puhul hakkas silma (õigemini kõrva) kõigepaelt see, et kasutatud oli muusikat, mida me tegelikult filmis kindlasti kasutada ei saa. Nõnda juhitakse tähelepanu valele meeleolule ning kokkuvõttes ei saavutata vajalikku resultaati.

On näha, et inimesed vaatavad palju erinevaid filmide treilereid ja see tuleb kasuks: erinevates treilerites on kasutataud väga huvitavaid ja nüansirikkaid nippe, mis igal juhul ilmestavad koondideed ja annavad edasi mõnusalt hetkeemeotsioone. Neid kasutatud trikke ja nippe soovime kindlasti ka lõplikus treileris kasutada.

Vajaka jääb treilerite puhul nö "kontseptsioonist". Treiler peab andma filmi kohta selle info, kas on rohkem põnevus, action, draama või kriminull, peab olemasolevate klippidega ehitama selle žanri meeleolu ja sisuliselt andma edasi, millest lugu rääkima hakkab. Meile saabunud treilerid on enamuses kahjuks kaootilised. Ja segadus ei tähenda kunagi head.

Üldiselt on treileritel väga hea rütm ja areng (aga nagu öeldud: tihti ka muusika vale) või väga hästi kasutatud tiitrid rütmi tekitamiseks ja hetked tegelaste tutvustamiseks. Treilerite tegijatel on puudust olnud ainult ühest asjast - teatakse lugu, omatakse klippe, kuid puudub ülevaade filmist. Sellepärast peame muidugi meie, korraldajad, vabandama... aga nii see juba on.

Võitjaks osutus Aivo, kuigi väga-väga häid hetki oli paljudes teisteski treilerites. Ja kokkuvõttes nii ka teeme, kasutame väljapakutud ideid ja nõkse ja saame kõik kokku väga hea treileri!

Wednesday, October 5, 2011

Tagasiside plakatikonkursi tööde kohta

Plakatikonkursi ja esika piletite võitja on kujundaja Andres Aarik! Tema plakat ei ole küll lõplik lahendus, mida Filmitalgute filmi plakatina kasutada saab, aga tema lähenemine näitab süvenemist filmi süzheesse, millest vähesed konkursikujundajad lähtusid. Meie filmis nimelt kannab Mihkel sellise Che Guevara näoga särki - ja Andrese plakat näitab sümboolselt, et ka Mihkli tegelaskuju on lõhestunud. Emotsioon jõuab vaatajani.


Aga konkursil oli palju häid töid ja valisime ka kaks eriauhinda. Need kujundajad saavad suure applausi ja Filmitalgute t-särgi. Esimene plakat, mille kujundas Andra Seepter, võitis Kõige Ägedama ja Enim Vaeva Näinud Eriauhinna. :) Ja teine plakat, kujundajaks Olga Makaronskaja, võitis Kõige Professionaalsema Tulemuse ja Kujundusobjekti Iseloomu Mõistmise Eriauhinna. Palju õnne teile, olete tõesti suure töö ära teinud! Ja kasutame kindlasti kõiki konkursitöid Filmitalgute filmi promos.



Plakatikonkursi zhürii tagasiside oli selline:

Punkt üks: kui publiku jaoks pole näitleja nägu (üli)tuntud, siis seda nägu plakatil esiplaanile pigem ei tooda. Kommertsfilmide puhul on kuulsa inimese kasutamine filmis oluline, sest inimesed tulevad vaatama filmis peale jutustatav loo ka näitlejaid - seetõttu tahetakse plakatite peal sellest kohe teada anda, kes filmis mängivad. Nõnda näemegi tänapäeva Hollywoodi filmide plakatitel tihti vaid tuntud näitlejate nägusid ja see ongi kõik. Filmitalgufilm sama reegli alla hästi ei kohandu.

On selgelt näha, kuidas ülimalt tihedasti kasutatav "hollywoodilik stiil" on mõjutamas ka konkursile saadetud tööde suunda: mõni paremini, mõni edevamalt, mõni mitte. Kuidagi on proovitud kokku sobitada filmitalgufilmis esinevate näitlejate nägusid - ja tagajärjeks on siiski "mitte päris see", mis Filmitalgute filmil vaja, sest ainult nägu ei anna edasi, mis filmis toimuma hakkab.

Punkt kaks:
Kui kasutada ikkagi tundmatut nägu suures plaanis plakatil, siis põhjus peab peituma emotsioonis, mida film esindab. Hirm, õudus, iha... mida iganes. Ja oluliseks muutub see siis, kui suudetakse selle tundmatu näo, kuid hea emotsiooni ümber "ehitada" keskkond, mis annab edasi filmile omaseid märksõnu. Filmitalgufilmis on need märksõnad: noored, tagaajamine, hullunud maailm, armastus...

Punkt kolm:
Kui märksõnad on keerulisemad, kui üks nägu või näitleja pilt edasi annab, siis tasub mõelda skemaatilisele lahendusele. Ka graafikale. Ka kollaažile.

Filmitalgufilmi plakat on ilmselt just viimasest punktist lähtudes vaja "üles ehitada". Siin ei mängi peaosades tuntud näitlejad, siin on oluline roll keskkonnal ja oluline roll tegevustel.
Kahjuks pole konkursil osalejatel olnud võimalik veel filmi tervikuna näha, seetõttu on jällegi raske ehitada plakatitele filmi iseloomu, omamata selle kohta ülevaadet.

Punkt neli:
Kujundades "eestifilmilikku" plakatit, mis on must-valge ja baseerub ühele tegelasele ühes konkreetses situatsioonis - peab olema kindel, et see tegelane ja see tegevus on põhiliin ka filmis. Kuna filmitalgufilm katab rohkem karakterid ja juhtumisi, kui üks, siis tavalist eestifilmilikku plakatit sedapuhku kasutada ei tahaks. Tagatipuks kipub must-valge plakat Eesti sügiseses tänavapildis ka lihtsalt ära kaduma (kõik ju ümberingi hallides toonides), kuid plakati ülesanne on silma hakata! Ja kinno kutsuda.

Osalejatele Suur-suur tänu, proff graafik teeb laekunud ideede põhjal järeldused mõttesuundadest ja seabki nendele tuginedes kokku ühe laheda filmitalgufilmi plakati!

AITÜMA!

Wednesday, September 21, 2011

Mõned huvitavamad filmitreilerid

Palusin meie filmi rezhissööridel saata näiteid muljetavaldavatest filmitreileritest. Jagage kommentaarides ka linke tõeliselt headest filmitreileri zhedöövritest! Kõik muidugi inspiratsiooniks meie filmitreileri konkursi jaoks - loe lisa montaazilehel.









































Näiteid ägedatest filmiplakatitest

Siin on inspiratsiooni plakatikonkursi jaoks. Konkursist loe lisa montaazilehel.








































Monday, September 12, 2011

Lahkus filmiguru Jüri Sillart

Pühapäeval, Filmitalgute viimasel võttepäeval, sai meie filmi rezhissööri esimene assistent ja Balti Filmi- ja Meediakooli tudeng kurva sõnumi. Õppejõud ja filmimaastiku suurkuju Jüri Sillart oli surnud. Tema tudengi kurb küsimus "Mis meist nüüd saab?" väljendab selle mehe olulisust Eesti filmitudengite jaoks. Filmitalgute tiim avaldab sügavat kaastunnet maestro endistele ja praegustele õpilastele, omakstele, sõpradele.